Rohkem dendroloogilisest hindamisest
Mis on dendroloogiline hindamine täpsemalt?
Dendroloogiline hindamine on puittaimede (puude, puude rühmade, puistute, metsade ja/või metsaosade) seisukorra ja väärtuse hindamine. Eesmärgiks on selgitada välja puittaimede säilitamise ja kaitse alla võtmise vajadus ning lähtuvalt sellest hoonestusala ja tehnilise infrastruktuuri paiknemise võimalused. See on oluline nii linnakeskkonnas kui ka maapiirkondades, et hinnata taimede tervist, ohutust ja ökoloogilist väärtust.
Töökäik:
-
Määratakse puittaime liik,
-
Mõõdetakse rinnasläbimõõt (haruneval puul ka tüveharud) kõikidel puudel
-
Inventeeritakse kõik puud mille rinnasläbimõõt on üle 8 cm. Väiksemad puud tuleb inventeerida juhul, kui tegemist on dendroloogiliste haruldustega ja/või noorte istutatud puudega. Kui alusplaanile on kantud puid, mis ei ole inventeerimise ajal säilinud, tuleb teha vastav märge inventuurijoonisele ja inventeeritud objektide tabelisse
-
Mõõdetakse võra suurim läbimõõt põhiilmakaarte suunas, mis kantakse inventuurijoonisele. Haljasalal üksikult asetseval põõsal mõõdetakse läbimõõt, põõsarühma puhul mõõdetakse ainult rühma läbimõõt.
-
Puuderühmade inventeerimisel määratakse selle koosseis, enamuspuuliikide keskmine vanus, kõrgus, rinnasläbimõõt ja kasvukohatüüp
-
Puudele, puuderühmadele, põõsastele ja kasvukohatüüpidele määratakse väärtusklass
-
Määratakse kasvukohatüüp ja selle dominantliigid ning inventuurijoonisele märgitakse I, II ja III väärtusklassi kasvukohatüüpide leviala (peamiselt metsaga kinnistul).
-
Inventuurijoonisele märgitakse kuklaste (Formica sp) pesad.
-
Inventeeritud objektide kohta koostatakse tabel ameti kehtestatud vormi kohaselt MS Exceli failina. Objektide tabelis esitatakse puittaimede nummerdatud nimekiri, kus igale numbrile järgneb: taksoni eestikeelne nimetus, puu rinnasläbimõõt, väärtusklass ja märkused.
-
Väärtushinnangud märgitakse joonisele järgmiste värvidega:
I väärtusklass - punane;
II väärtusklass - sinine;
III väärtusklass - roheline;
IV väärtusklass - kollane;
V väärtusklass - pruun.
11.Koostatakse digitaalne projekt, mis antakse üle kliendile.
Kui alal on kaitsealused liigid - kuidas toimitakse?
-
Kaitsealused liigid võivad olla nii puit- kui rohttaimed, kui ka seened, sammaltaimed jne. (tuntumad neist näiteks käpalised). Kaitsealuste liikide inventariseerimise puhul kaasatakse oma ala vastav spetsialist, näiteks mükoloog.
-
Kaitsealuste liikide leidumise korral tuleb teha põhjalikum hinnang, mis analüüsib läbi ka rohttaimed ja ökoloogilise keskkonna suuremas pildis.
-
Looduskaitse all oleval puul mõõdetakse ka kõrgus.
-
-
Pargis kasvaval puul, suuremal (üle 60 cm rinnasläbimõõduga) puul, I väärtusklassi puul, looduskaitse all oleval või kultuurilooliselt olulisel puul mõõdetakse kõrgus.
-
Määratakse kaitsealused taimeliigid ja looduslikku tasakaalu ohustavad võõrtaimeliigid, inventuurijoonisele märgitakse nende kasvukohad, isendite või võsundite arv või pindala
Kes tohib dendroloogilist hindamist läbi viia?
-
Dendroloogilist hindamist võib läbi viia dendroloogia või maastikuarhitektuuri kõrgharidusega spetsialist, kes on eriala omandamisel läbinud dendroloogia kursuse.
Millal on dendroloogilist hindamist vaja?
-
Detailplaneeringu alale (eskiisi koostamise staadiumis, kohustuslik Tallinna linnas);
-
Enne kavandavat ehitustegevust maa-alal, millel kasvab puittaimestik;
-
Teedeprojektide alal, millel kasvab puittaimestik;
-
Tehnovõrkudega seotud projektide alal, millel kasvab puittaimestik;
-
Hoovid korda projektide menetlemise aladel, millel kasvab puittaimestik;
-
Tiheasustusega alal puude hoolduslõikuse teostamiseks.
Millest koosneb dendroloogiline hindamine?
-
Koonddokument (.pdf)
-
Määruste järgsed dokumendifailid ametkondadele esitamiseks (.xlsx)
-
Inventuuri joonis (.pdf, .dwg)
-
Kõik dokumendid esitatakse digiallkirjastatud kaustas.
Mida on dendroloogiliseks hindamiseks vaja?
Inventeerimisel kasutatakse topo-geodeetilist alusplaani, mis on vastavalt situatsiooni keerukusele põhiliselt mõõtkavas 1:500. Erandina võib väiksemapindalalistel objektidel kasutada mõõtkava 1:200 või suurepindalalistel objektidel (üle 10 hektari) mõõtkava 1:1000. Alusplaanina kasutatakse sama topo-geodeetilist alusplaani, mida kasutatakse detailplaneeringu jooniste või ehitusprojekti asendiplaani koostamisel. Alusplaan peab olema mõõdistatud litsentseeritud maamõõdufirma poolt ja see ei tohi olla vanem kui 1 aasta.
Mis on topo-geodeetiline alusplaan ja kust selle saab?
Geoalusel (topo-geodeetiline alusplaanil) on mingi kindla ala topo-geodeetiline uuring, mis tuleb teha ennem ehitustegevuse planeerimist. Sellel on kujutatud hooned, haljastus, tehnovõrgud, infrastruktuur jms. Geoalus peab olema ajakohane (mitte vanem kui 1 aasta) ja ühtima sellega, mis reaalselt objektil on. Geoalus on vajalik maa-ala edasiseks planeerimiseks, näiteks detailplaneeringu või muu arhitektuurse projekti koostamiseks. Geoaluse koostab välitööde andmete põhjal geodeet.
Soovitatud geodeedid:
-
Või leia endale sobiv geodeet oma piirkonnas.
Kes võiks läbi viia hoolduslõikust?
Kutseline arborist – professionaal, kellel on vastav haridus ja kogemus puude hooldamisel ning kes tunneb erinevaid lõikamistehnikaid. Rohkem infot siit.